Liiklustestid 2026

Joonestada tuleb ka jalakäijatel (samuti jalgratturitel, elektriliste kaherattaliste tõukeratta- ja mopeedijuhtidel), kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab (kui järeleandmiskohustust ei ole liikluskorraldusega reguleeritud teisiti).

Pidurdusteekond on teelõik, mille auto läbib piduripedaali vajutamisest kuni peatumiseni. See hõlmab piduri rakendamise teed (väga lühike aeg pedaali vajutamisest kuni piduriklotside jõudmiseni piduritrumli või kettani) ja aeglustusrada, mille jooksul tegelik pidurdamine toimub.

ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi.

Vastavalt liiklusseadusele ei tohi juht tagurdades ohustada ega segada teisi liiklejaid, vajadusel kasutada teiste isikute abi. Ühesuunalisel teel on juhil lubatud tagurdada ainult manöövri tegemiseks, kuid ta ei tohi tagurdada ristmikule. Pöördega tagurdades tuleks nagu iga manöövri puhul ka suunda näidata.

Kui liiklus on tihe ja kõik sõidurajad on ühtlaselt hõivatud, siis teekattemärgistusega tähistatud rohkem kui kahe samasuunalise sõidurajaga teel ei tohi ees liikuvatest sõidukitest möödasõitu teha. Selline sõiduviis toob kaasa ohtlikke olukordi, sundides nii möödasõitjat kui ka teisi juhte järsult pidurdama ega anna «sukeldujale» olulist ajavõitu.

Vastavalt maanteeliiklusseadusele peab mitterööbassõiduki juht andma teed jalakäijatele, jalgratturitele jne, kes ületavad seda sõiduteed, millele juht pöörab (välja arvatud juhul, kui teeandmise kohustus on on muul viisil märkide või muude vahenditega reguleeritud). Lisaks ületavad siin jalgrattur ja jalakäija teed reguleerimata ülekäigurajal, kus jalakäijal on alati eelis sõiduki juhi ees ning jalgratturil on eelis, kui ta ületab ülekäigurajal läbi sõidutee, millele läheb sõidukijuht teeb pöörde

Kuna ristmikule on paigaldatud foor, on ristmik reguleeritud ning juhinduda tuleks foorituledest. Kuna minu jaoks põleb fooris nii roheline põhituli kui ka noole kujul olev signaal lisalõigul, võimaldades vasakpööret, siis saan teha vasakpööret autole ja trammile teed andmata (kui põhifoor oli punane ja ainult lisalõigul oli roheline, pean andma teed teistelt suundadelt tulevatele autojuhtidele).

Siin tuleks juhinduda foori rohelisest märguandest: Sõita on lubatud, kuid alles siis, kui annad teed pruuni auto juhile, kes lõpetab ristmiku ületamise. Ta sooritab vasakpöörde ehk tagasipöörde, s.o. jäi ristmikule vastutulevatele sõidukitele teed andma. Tihti aga liigub hulk autosid pööret teha sooviva juhi poole ning võimalus ristmikult lahkuda avaneb alles kollase või punase märguande süttimisel. Sellisel juhul peab ristmikule sisenev juht ristmikult lahkuma ja teised juhid peavad tal seda lubama. Kui te ei anna teisele juhile võimalust pööret sooritada, muutub olukord ohtlikuks.

Vastavalt liiklusseaduse § 59 kohaselt tuleb lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks peatuda tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel lähimast rööpast ja vastava tee olemasolul. märk, selle märgi ees. Vastava märgi all mõistetakse märki «Peatu ja anna teed», kuna see on ainus märk, mis kohustab juhti peatuma, samas kui ühe- või mitmerööpmelise raudtee märk on hoiatusmärk, mis ei kohusta. juht peatuma.

liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju;

«Sõidurajad ja -suunad» osutab lisaraja või aeglustusraja algusele.

«Samaliigiliste teede ristmik» hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette muudab need samaliigilisteks.

«Kaugus objektini» näitab kaugust märgist 221 «Anna teed» kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222 «Peatu ja anna teed».

Vastavalt liiklusseadusele ei tohi juht tagurdades ohustada ega segada teisi liiklejaid, vajadusel kasutada teiste isikute abi. Ühesuunalisel teel on juhil lubatud tagurdada ainult manöövri tegemiseks, kuid ta ei tohi tagurdada ristmikule. Pöördega tagurdades tuleks nagu iga manöövri puhul ka suunda näidata..

Liiklusseaduse kohaselt ei ole sõidukitel lubatud peatuda eelkõige ülekäigurajal või ülekäigurajale lähemal kui viis meetrit. Kui peatute kahesuunalisel teel (joonisel autod peatatakse paremal pool), siis ei ole lubatud peatuda lähemal kui viis meetrit pärast ülekäigurada. Vastasel juhul sulgeb peatunud auto ülekäiguraja ning teel liikuv juht ei näe kedagi ülekäigurajale astumas.

Mida suurem on kiirus, seda halvem on stabiilsus. Õhk põhja all ja katuse kohal pühib erineva kiirusega, luues tiiva efekti. Isegi ilma koormata võite olla vastasküljel. Nii et teel olles on parem ette teada, kummalt poolt tuul puhub. Kõige tuulisemad kohad on suured lagedad: stepid, tasandikud, põllud. Metsade ja põldude piiridel, küngaste tippudel võib tekkida toruefekt, mistõttu on sellised piirialad kõige ohtlikumad.

Asustatud alal ulatub «Peatumiskeeld» märgi toimevöönd selle paigaldamise kohast kuni lähima märgi taga asuva ristmikuni. Joonisel stop-and-go märgi all on ka lisateabega Märk «Mõjupiirkond». Märk, mille nool on suunatud üles ja alla, näitab, et juht on märgi levialas.

Märk «Autorong»

parklast, parklast, elamurajoonist või teega külgnevalt territooriumilt või neile juurdepääsuteedelt sõiduteele sisenedes peab juht andma teed kõigile teel liiklejatele (v.a teeandmiskohustus on reguleeritud teisiti). Seetõttu tuleks ennekõike tähelepanu pöörata kõnniteel liiklejatele ja alles seejärel sõiduteel liikuvatele sõidukitele.