Liiklustestid 2026

Need on märgid «Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht» (ülemine) ja «Ees on raudteeülesõidukoht» (alumine). Märk «Ees on raudteeülesõidukoht» on lisahoiatuseks enne raudteeülesõitu. Kaldradade arv märgil väheneb raudteele lähemale jõudes, seega ei ütle see midagi ristmikul olevate rööbasteede arvu kohta.

Vajadus kiirteel sõidurada vahetada võib tekkida enne peatust või pööret, aeglasemast sõidukist möödasõitu vms, seega tuleks selle võimalusega alati arvestada. Mida suurem on kiirus, seda rohkem mõjutab külgtuul sõiduki liikumisjoont. Seetõttu tuleb kiirteel tavapärasest enam arvestada külgtuule mõjuga.

Variant A on märk «Pärisuuna eesõigus» annab juhile sõidueesõiguse teekitsendi läbimiseks. Variant B on märk «Kohustuslik sõidusuund paremale» kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Variant C on lisateabega märk «Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund», mis näitab põhimaantee või liikluse suunda ristmikul (kuid mitte kohustuslikku liiklussuunda).

See on teemärgistus «Lõikumine jalgrattateega». See märgistus näitab, kus jalgrattatee või -rada lõikub teega. Eraldi jalgrattatee ja sõidutee reguleerimata ristmikul (v.a parkla, elamurajooni vms juurdepääsuteedega ristumiskohad) peab jalgrattur andma teed teel liikuvatele liiklejatele (v.a. tee on kindlaks määratud teisiti, näiteks siltidega)

Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti ettevaatlik. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et vajadusel saaks sujuvalt sõiduki selleks ettenähtud kohas peatada. Lähenevale raudteeveeremile tee andmiseks peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel lähimast rööpast vähemalt viie meetri kaugusel ja vastava liiklusmärgi olemasolul selle märgi ees. . Tõkkepuu ja fooriga varustatud ülesõidukohale tohib juht sõita alles pärast seda, kui ta on veendunud, et raudteeveerem ei lähene.

Vastavalt liiklusseadusele (art 52) ​​ei tohi möödasõitu sooritada vastutuleva liikluse poolel, eelkõige raudteeülesõidukohtadel ja nende vahetus läheduses enne ülekäiguradasid, samuti reguleerimata ülekäiguradadel.

Tunnelis ei tohi: 1) tagurdada; 2) pöörata tagasi; 3) peatuda ega parkida väljaspool selleks määratud kohti; 4) lasta sõiduki mootoril töötada kestva sõidutakistuse ajal.

«Tunnel» osutab kohale, kus hakkab kehtima tunnelile kindlaksmääratud liikluskord.

Liiklusõnnetusest politseile teatamine ei ole vajalik, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) liiklusõnnetuse tagajärjel inimesed viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud isikud ise ei vaja tervisekontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid (või juht) ja varalist kahju kannatanud isikud on õnnetuse põhjuste hindamisel varalise kahju tekitamise eest vastutuse küsimuses üksmeelsed; 3) kõigi liiklusõnnetuses osalejate andmed fikseeritakse viisil, mis tagab nende hilisema tuvastamise; 4) varalise kahju tekitamise eest vastutav isik on kindlaks määratud; 5) liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid (või juht) ja varalise kahju tekitanud isikud fikseerivad kirjalikult asjaolud,

«Peatee» eelisõigus viitab sellele, et olen peateel ja lisainfomärgi «Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund» järgi on peateel ka paremalt lähenev sõiduk. Et kui põhi- või eesõigustee suund muutub, peavad põhi- või eesõigust mööda sõitvad juhid andma teed samal teel või teelt paremalt lähenevate sõidukite juhtidele (sama nõudega peaksid juhinduma kõrvalmaanteedel sõitvad juhid). Seetõttu pean kollase auto juhile teed andma.

«Lõikumine kõrvalteega» hoiatab kõrvaltee lõikumisest peateega või suubumisest sellesse.

liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju;

Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.