Liiklustestid 2026

Kaherattalised sõidukid võivad mingil põhjusel ootamatult oma algsest sõidujoonest kõrvale kalduda või kaotada tasakaalu, mille tagajärjel juht kukub..

Liiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluvate mootorsõidukite ja nende haagiste kohta tuleb liikluskindlustuse seaduse (art 4) kohaselt sõlmida kindlustusleping. Trammid ja trollid kuuluvad samuti kindlustuse alla. Mootorsõidukiteks loetakse ka mopeedid ( Liiklusseaduse 2), erinevalt minimopeedidest, mis ei kuulu mootorsõidukite hulka.

Sellises olukorras peab autojuht olema eriti ettevaatlik ja vajadusel kiirust järk-järgult vähendama – see avardab vaatevälja ja võimaldab kiiremini peatuda, kui mõni jalakäija ootamatult teele satub. Talvel, kui sõidutee on libedam (eriti siis, kui pidevalt peatuvad ja väljuvad bussid lihvivad peatuses oleva lume jääks), tuleks arvestada sellega, et peatumiseks on vaja palju rohkem ruumi kui suvel kuival kõnniteel.

Üldise teeandmiskohustuse kohaselt peavad rööbasteta sõidukite juhid andma teed mitterööbassõidukite ja trammide rööbaste ületamisel (kui liikluskorraldusvahendid ei näita teisiti).

Asulavälisel teel tuleb liiklusseaduse kohaselt peatuda paremal pool teed (kui see pole võimalik, siis sõiduk peab olema teel võimalikult paremal). Seega, kui tee ääres on võimalik peatuda, siis sõiduteel seda teha ei tohi. Samuti on keelatud peatuda keskribal ja selle katkemise kohas, välja arvatud juhul, kui see on liikluskorraldusvahenditega lubatud.

Joonisel on Teemärgistus «Ühissõidukipeatus», mis näitab busside, trollibusside või taksode peatumiskohta. Liinil ei ole lubatud peatada sõidukeid, kui see häirib ühissõidukite või taksode liikumist.

Sama suuruse ja mustriga rehve tuleks alati kasutada samal sõidukitel. See tagab parema juhitavuse ja sõidumugavuse. 1. detsembrist kuni 1. märtsini tuleb Eestis kasutada talverehve (tähisega M+S, MS, M.S. või M&S), mis on mõeldud spetsiaalselt talvistes teeoludes sõitmiseks. Naastrehvid sobivad suurepäraselt sõitmiseks näiteks jäisel teel, kuid kuna need kulutavad palju teekatet, on naastrehve Eestis lubatud kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini.

«Vähim kiirus» kohustab sõitma ainult märgil näidatud või sellest suurema sõidukiirusega (km/h).

Märk näitab rööbasteta sõidukitele mõeldud sõiduradade arvu kogu liikluskülje laiuses või kogu tee ulatuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva territooriumi juurdepääsuteega ristumiskohani, ristmikul või teega külgneva territooriumi juurdepääsuteega ristumiskohas - kohustuslik liikumissuund igalt rajalt ja kui see asub igal rajal eraldi - kohustuslik liikumissuund sellelt rajalt.

Vastavalt liiklusseaduse § 59 kohaselt tuleb lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks peatuda tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel lähimast rööpast ja vastava tee olemasolul. märk, selle märgi ees. Vastava märgi all mõistetakse märki «Peatu ja anna teed», kuna see on ainus märk, mis kohustab juhti peatuma, samas kui ühe- või mitmerööpmelise raudtee märk on hoiatusmärk, mis ei kohusta. juht peatuma.

Siin tuleks juhinduda märgist «Anna teed», mis kohustab juhti ristuval teel teed andma, samuti märgist «Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund». Seega pean bussile teed andma. Lisaks pean andma teed sõiduautole, kuna kõrvalteel sõitjad peavad omavahel juhinduma parema käe reeglist.

Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui: 1) tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses; 2) vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada; 3) kaugtuled hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit; 4) kaugtuled võivad pimestada teist sõidukijuhti, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti.

Lähenevale raudteeveeremile tee andmiseks peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel lähimast rööpast vähemalt viie meetri kaugusel ja vastava liiklusmärgi olemasolul selle märgi ees.